Kust saab alguse tegelik õppimine?
Segadused esimesse klassi astujatega, koolide pingeread, andekuse määramine… Kõik see tõuseb taas päevakorda enne septembrikuud. Ent reaalne kooliks ette valmistamine algab kaua enne seda. Varane lapseiga otsustab inimese kogu tulevase arengu.
Esimese kuue kuu jooksul saavutab aju 50% oma täiskasvanu potentsiaalist. Kolmeaastaselt — 70-80% ning 8-aastaselt on aju kasv praktiliselt lõpetatud.
Kõik on kuulnud nn mowglilastest. Elanud esimesed 7-8 aastat isolatsioonis, ei õppinudki nad rääkima, ammugi mitte lugema ja kirjutama. See fakt on kinnitanud teadlaste arvamust, et inimese aju formeerub varases lapseeas. Seega on tarvis asuda lastega õppima päris algusest saadik. Loomulikult ei käi jutt sellest, et aastane pannakse koolipinki, vaid oskuslikust õpetusest, mida tegelikult on raske õpetuseks nimetadagi. Vajalik on õdus ja soodne keskkond, milles laps vabalt areneb.
Mäng
Laps hakkab ümbritsevat maailma uudistama peaaegu et sünnist alates. Anna talle siis võimalus oma uudishimu rahuldada. Las ta käeulatuses olla kõige erinevamad esemed — vormilt, faktuurilt, värvilt. Ta peab neid nägema, kuulma, kompima… Kindlasti tuleb lapsega mängida, nimetades esemeid nimepidi, näidates talle, kuidas neid saab kasutada.
Jutustus
Jalutades pargis, puhates mõnel teisel maal, aga ka lihtsalt teel poodi jutusta lapsele kõigest, mis teda ümbritseb. Räägi värvidest, helidest, lõhnadest. Pööra ta tähelepanu sellele, kuidas muutub loodus — lumehelbed langevad, lumi sulab, rohi hakkab haljendama, puhkevad pungad, õitsevad võililled… Saagu igast jalutuskäigust omamoodi ekskursioon. Sellised näidistunnid on hulga efektiivsemad igast metoodilisest vahendist. Ainult ära anna lapsele teadmisi, milliseid ta lähitulevikus veel ei vaja — ta võib need lihtsalt ära unustada.
Rääkimine
Laps peab kuulma õiget emakeelt. Ei mingeid sussutamisi ega sõnade väänamisi. Ka intonatsioon on oluline, lapsed tunnetavad seda väga hästi. Sõbralik suhtlemine aitab kaasa emotsionaalsele ja keelelisele arengule. Kasuta lühikesi fraase, žeste ja miimikat, et lisada oma sõnadele kaalu. Nii omandab väikelaps kiiremini keele ning hakkab seda tulevikus õigesti kasutama. Esita rohkesti küsimusi. Ürita anda vajalikku infot mitte õpetuse vormis, vaid vestlusena ja selgitustena. Sõbralik intonatsioon äratab uudishimu, negatiivsus aga lämmatab selle.
Lugemine
Juba aastasele lapsele tuleks hakata lugema. Nii rikastub ta sõnavara, areneb keeleline ja mõtlemisvõime, kuigi esialgu näib, et ta ei saa millestki aru. Tegelikult töötleb väikelapse aju aktiivselt kuuldut ning kogu info ladestub sinna. Vanemate lastega tuleb loetut ka arutada.
Musitseerimine
Teadlased on ammu tõestanud, et isegi ebateadlik kauni muusika kuulamine aitab kaasa mälu arengule ja aktiviseerib loomingulist mõtlemist. Eriliselt suur efekt on Mozarti muusikal.
Veel parem on õpetada last mängima mingil muusikariistal. Ja üldsegi mitte selleks, et kasvatada temast professionaalset pianisti või viiuldajat. Muusikaga tegelemine aitab arendada mitte ainult kuulmist, vaid ka teisi võimeid, sealhulgas osaliselt ka matemaatilisi ja lingvistilisi. Teatavasti on musikaalsetel inimestel tunduvalt kergem õppida võõrkeeli.
Veel parem on õpetada last mängima mingil muusikariistal. Ja üldsegi mitte selleks, et kasvatada temast professionaalset pianisti või viiuldajat. Muusikaga tegelemine aitab arendada mitte ainult kuulmist, vaid ka teisi võimeid, sealhulgas osaliselt ka matemaatilisi ja lingvistilisi. Teatavasti on musikaalsetel inimestel tunduvalt kergem õppida võõrkeeli.
Looming
Joonistada, välja lõigata, plastiliinist voolida, teha aplikatsioone, panna kokku puslesid… Igasugused tegevused, mis arendavad peenmotoorikat ja kujutlusvõimet on hindamatu väärtusega.
Tuleb vaid lapsele anda kõik vajalik ning mitte segada tal end väljendamast läbi loomingu. Siis ei kaota ta nende tegevuste vastu huvi ning võib end täielikult avada.
Tuleb vaid lapsele anda kõik vajalik ning mitte segada tal end väljendamast läbi loomingu. Siis ei kaota ta nende tegevuste vastu huvi ning võib end täielikult avada.
Liikumine
Koolieeliku jaoks on liikumine tohutu tähtsusega. Nii õpib ta paremini maailma tundma. Ega asjata räägi psühholoogid, et laps mõtleb kehaga. Sellised mõisted nagu kõrgel-madalal, kaugel-lähedal, vasakul-paremal, edasi-tagasi jne, omandavad lapsed paremini, kui sooritavad vastavaid tegevusi: hüppavad kõrgele, kükitavad maha, viskavad palli kaugele…
Eriti kasulikud on füüsilised harjutused värskes õhus. Kui aju küllastub aktiivselt hapnikuga, tõuseb selle töövõime. Luba lapsel liikuda, kui ta midagi kuulab või pähe õpib või ülesandeid lahendab.
Eriti kasulikud on füüsilised harjutused värskes õhus. Kui aju küllastub aktiivselt hapnikuga, tõuseb selle töövõime. Luba lapsel liikuda, kui ta midagi kuulab või pähe õpib või ülesandeid lahendab.
Igale ühele oma
Loomulikult tahaks iga lapsevanem, et ta laps omandaks kiiremini maksimumi infost ning suurel hulgal kogemusi. Samas ei tohi teda sundida tegema seda, mis talle ei meeldi. Niiviisi võib arendav tegevus kujuneda piinarikkaks nii lapsele kui vanematele. Lapsel peab olema huvitav. Kui ei tule välja joonistamine, pole vaja sundida. Las teeb midagi muud. Võimalik, et paari kuu pärast võtab ise pliiatsid kätte.
Ilma fanatismita
Lapsega tegeledes tuleb järgida järgmisi põhitõdesid: väga lihtsast — lihtsani, lihtsast keerulisemani, alles seejärel väga keeruliseni. Kui laps ei tule ülesandega toime, püüa see talle lihtsamaks teha. Alguses tehke kõik koos, pärast las proovib ise. Ära sea talle mingeid aja- ega hulganorme päevas. Isegi 10-15 minutit on parem kui mitte midagi. Koolieelikule aga piisab sellest täiesti. Pole vaja keskenduda ühele — näiteks lugemisele, muusikale või joonistamisele. Igakülgne arendamine on palju tähtsam kui rekord ühes suunas. Ja rõõmusta lapse iga edusammu, ka kõige tagasihoidlikuma, üle.
Alati kõrval
Kõige tähtsam, mida vanemad võivad oma lapsele anda on armastus. Armastus teeb lapsest õnneliku, targa ja eduka. Ent loomulikult tuleb varuda kannatust ning käia läbi pikk teekond. Alguses koolieelsed tegevused, värvidega määritud tapeedid, laialiloobitud legod ja lõputud „miksid?“. Seejärel tulevad kooliülesannete lahendamised, kuna ülesannete raskusi võib võrrelda ülikooli omadega. Ning ühine valmistumine aineolümpiaadideks. Ja näidendi õppimine, kus lapsele usaldati peaosa. See kõik ei ole kerge tee. Ent see on seda väärt!
Allikas: Dobrõje Sovetõ, aprill 2013
